Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant. Eesti keeles on eesvokaalid /i, ü, e, ö, ä/.[1]
Keskeesvokaalid on põhilised eesvokaalitüübid; pole teada ühtegi keelt, mis vastandaks ees- ja keskeesvokaale ainult tagaolemise järgi.
Ümardatud eesvokaalid on üldiselt tsentraliseeritud ehk keskkõrged artikulatsioonilt. See on ka põhjus, miks need kirjutatakse ümardamata vokaalidest paremale poole IPA vokaalide joonisel.