Krediidirisk

Krediidirisk on tehingu vastaspoolest lähtuv risk, et klient ei täida krediidiasutuse ees lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tingimuste kohaselt.[1]Esimesena on krediidirisk seotud laenuvõtjaga. Krediidiriski puhul võib kaotus olla täielik või osaline. Panga võetud krediidirisk sõltub suuresti sellest, kui pikk on laenutähtaeg. Pikema perioodiliste laenude puhul on võimalus suurem, et tulenevalt majandusliku olukorra muutustest, muutustest tööturul või isiklikel põhjustel satub laenuvõtja makseraskustesse ning ei suuda oma kohustusi panga ees täita.[2]

Krediidiriski suurus ei lähtu üksnes laenuvõtjast. Seda mõjutab samuti ka äripiirkonna makromajanduslik olukord: [2]

Kuid samuti ka poliitiline situatsioon, seadusandlus ja tehnoloogia areng.

Krediidiriskist tekkinud kahjumid võivad põhjustada mitmeid olukordi,[3]näiteks:

  • tarbija ei saa võtta hüpoteeklaenu, taotleda krediitkaarti, kasutada krediidilimiiti või võtta ükskõik mis teist laenu;
  • ettevõtte ei saa panna vara tagatiseks;
  • firma või tarbija ei ole suutelised maksma kauba müügiarvet antud tähtajaks;
  • firma ei maksa töötajatele tähtajaks töötasu;
  • firma või valitsuse riigivõlakirjade väljaandja ei maksa kupongi või põhimaksega makseid tähtajaks;
  • maksejõuetu kindlustusfirmas ei maksa poliisikohustust tähtajaks;
  • maksejõuetu pank ei tagasta hoiustajatele raha;
  • valitsus annab pankroti korral tarbijatele ja ettevõtetele toetusraha.

Et vähendada laenuandja krediidiriski, võib laenuandja teha tulevasele laenuvõtjale krediidi kontrolli. Samuti võib nõuda pank laenutaotlejalt asjakohast kindlustuslepingut, milleks võib olla tagatisena hüpoteek või laenu taotlemine läbi kolmanda osapoole, mis tagab pangale suurema turvalisuse ja garantii. Üldiselt, mida suurem on risk, seda kõrgem on intressimäär, mida võlgnikul palutakse võla pealt maksta. Eraklientide ja äriklientide puhul on erinev intressimäär ja krediidirisk. Laenu andmisel on erakliendiga seotud krediidirisk võrreldes ärikliendiga madalam, kuna nende sissetulek on reeglina stabiilne ja kergemini prognoositav. Lisaks tagavad eraisikud oma kohustusi panga ees isikliku varaga, mis tõstab nende moraalset vastutustunnet.[4]

  1. Basel Committee on Banking Supervision (2000). "Principles for the Management of Credit Risk" (PDF). Vaadatud 12.10.2019.
  2. 2,0 2,1 Sõrg, M (2000). Pangandusriskide analüüs ja juhtimine. – Riskid Eesti majanduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 151-159.
  3. Bank for International Settlements (2006). "Sound credit risk assessment and valuation for loans" (PDF). Vaadatud 12.10.2019.
  4. Tõnutare, Anett (2012). "Krediteerimisega seotud riskid ja nende maandamine pangas" (PDF). Bakalaureuse töö. Vaadatud 9.12.2019.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne