Back Estnische Landreform 1919 German Estonian Land Reform of 1919 English Земельная реформа 1919 года в Эстонии Russian
1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus maaseadusega riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad.
Maareformi aluseks oli 10. oktoobril 1919. aastal vastu võetud maaseadus, mis oli ühtlasi esimene seadus peale Eesti Vabariigi iseseisvumist.[1]
Maaga seotud ümberkorraldused toimusid pärast esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eestis ja ka Lätis toimunud maareformid olid kõige radikaalsemad.
Maareformi on ka kritiseerinud välisriigid, enamasti läänes, kuna rikuti jämedalt eraomandi puutumatuse põhimõtet. Eriti raskendavaks asjaoluks peeti seda, et Eesti valitsus oleks justkui murdnud oma lubadust Suurbritannia valitsusele baltisaksalaste aadlike mõisaid mitte sundvõõrandada. Samuti ei näinud seadus konfiskeeritud mõisate eest ette mingit kompensatsiooni, alles hiljem maksis Eesti valitsus rahvusvahelise surve tõttu mõisaomanikele kompensatsiooni. Tauniti ka seda, et reform tabas ainult baltisakslasi, kuid tegelikult pole see tõsi.[2]
- ↑ Karelson M., Theodor Pool – maaseadus ja maareform[alaline kõdulink]. – Agraarteadus, lk 11. (15.10.2021)
- ↑ Loit, A. Baltisaksa rüütelkondade seisukohad ja tegevus Eesti iseseisvumisel 1918–1920[alaline kõdulink]. – Tuna 2006/4, lk 65.