Austraalia ja Okeaania

Austraalia ja Okeaania on maailmajagu.

Austraalia ja Okeaania pindala on 9 037 695 km² ja elanike arv 40 360 349.

Austraalia ja Okeaania maailmajagu hõlmab Austraalia mandril koos ümberkaudsete saartega ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks nimetatava saarteala (Polüneesia, Mikroneesia ja Melaneesia). Neist Melaneesia, mille nimi tähendab 'mustad saared', hõlmab Indoneesia idaosa, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saared, Vanuatu, Uus-Kaledoonia ja Fidži. Mikroneesia, mille nimi tähendab 'väikesed saared', jääb Melaneesiast põhja ning hõlmab Karoliinid, Mariaanid, Marshalli saared, Kiribati saared ja Nauru. Polüneesia, mille nimi tähendab 'palju saari', jääb mõlemast itta, peamiselt läänepoolkerale, ning ulatub Hawaii saartest põhjas Uus-Meremaa ja selle juurde kuuluvate saarteni lõunas ja Lihavõttesaareni idas.

Pindalalt on Austraalia ja Okeaania kõige suuremad riigid Austraalia (7,692 miljonit km²), Indoneesia (Austraaliasse ja Okeaaniasse jääb sellest 360 750 km²) ning Paapua Uus-Guinea (462 840 km²). Elanike arvult on suurimad Austraalia (24,4 miljonit) ja Paapua Uus-Guinea ( 7 miljonit).

Suuremad saared on Uus-Guinea (786 000 km²), Lõunasaar (151 215 km²) ja Põhjasaar (113 729 km²).

Austraalia ja Okeaania on ainus maailmajagu, mida läbib kuupäevaraja. Suurem osa maailmajaost jääb idapoolkerale. Läänepoolkerale jäävad Samoa, Ameerika Samoa, Niue, Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Pitcairn, Hawaii ja Lihavõttesaar.