Berliini metroo

Berliini metroo ehk U-Bahn (saksa keeles Untergrundbahn) on Saksamaa pealinna Berliini hõlmav kiirrongivõrgustik, mis on tähtsaks osaks linna ühistranspordi süsteemist. Berliini metroo kuulub BVG-le (Berliner verkehrsbetriebe GmbH). 1902. aastal avatud metroo koosneb kümnest liinist, millel asub kokku 170 jaama. Liinivõrgustiku kogupikkus on 151,7 km, sellest ligikaudu 80% asub maa all.^[1] Berliini metroo rööpmelaius on 1435 mm.

Berliini metroo rongid läbivad iga päev kokku umbes 400 000 km, liikudes keskmise kiirusega 30,7 kilomeetrit tunnis. Tipptunnil liiguvad rongid 3–5-minutiliste intervallidega.^[1]

Segamini ei tohiks ajada Berliinis metrood Metro-liinidega, mis kujutavad endast tihedalt frekventeerituid trammi- ja bussiliine.

Berliini metroo kavandati leevendama liikluskoormust Berliini kesklinnas ning kuni linna jagamiseni Ida- ja Lääne-Berliiniks laienes metroovõrk hoogsalt. Kuigi esialgu jäi metroosüsteem avatuks kogu linna ulatuses, siis Berliini müüri rajamise järel seadsid Ida-Berliini võimud piiriülesele liiklusele piirangud. Ida-Berliini metrooliinid lahutati Lääne omadest, samas kui kahel Lääne-Berliini liinil (U6 ja U8) lubati Ida poolel sõita ilma peatustes peatumata. Ainsaks erandiks oli Friedrichstarße jaam, mis oli ümberistumiskohaks metroorongilt S-Bahni rongile ja piiriületuskohaks Ida-Berliini. U-Bahni ühtne süsteem kogu linnas taastati pärast Saksamaa ühendamist.