Eesti keel

See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2019) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel on keele kohta; 1922–1940 ilmunud ajakirja kohta vaata artiklit Eesti Keel.

eesti keel
Kõneldakse	Eesti (895 000)  Soome (50 300)  Rootsi (umbes 10 000)  Kanada (6385)  Ameerika Ühendriigid (5938)  Austraalia (5255)  Venemaa (2800)
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	1 miljon (+230 000 võõrkeelena)
Keelesugulus	uurali keeled  soome-ugri keeled   soome-saami keeled    läänemeresoome keeled     eesti keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Eesti  Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1	et
ISO 639-2	est
ISO 639-3	est
██ Põhjaeesti murded ██ Lõunaeesti murrete ajalooline ala

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka üks Euroopa Liidu ametlikke keeli.

2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena umbes 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas ning võõrkeelena 168 000 inimest.^[1] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskas eesti keelt 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 895 493 inimest ehk 67% ja võõrkeelena 223 950 inimest ehk 17%.

Eesti keelel on kaks suuremat murderühma (põhjaeesti ja lõunaeesti), mõnes käsitluses eristatakse ka kirderanniku murdeid eraldi murderühmana. Liikumisvõimaluste laienemine ning põhjaeesti keskmurde alusel loodud normitud eesti kirjakeele kasutus on põhjustanud murdeerinevuste taandumise.

Nelja piirkondliku põhivariandiga lõunaeesti murderühma käsitletakse vahel ka eraldi lõunaeesti keelena. Lõunaeesti keele suurima kõnelejate arvuga võru murret ehk võru keelt käsitletakse vahel samuti omaette keelena. Setu keelt peetakse enamasti aga võru keele variandiks.

Eesti keele harukordsusi on hääliku kolm pikkusastet: lühike, pikk ja ülipikk. Eri pikkusaste võib anda sõnale eri vormi või tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).^[viide?]

Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli.^[2]

Eesti keelt uuritakse Eesti Keele Instituudis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas.

Eesti keel on Internetis levikult 39. kohal, 2019. aasta seisuga oli 0,1% veebisaite eestikeelsed.^[3] Eestikeelne Vikipeedia oli sel aastal artiklite arvult 45. kohal^[4].