Back Kalsium Afrikaans ካልሲየም Amharic Calcio AN कैल्सियम ANP كالسيوم Arabic كالسيوم ARY كالسيوم ARZ Calciu AST क्याल्सियम AWA Kalsium Azerbaijani
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Kaltsium | |
|---|---|
 Kaltsium inertses keskkonnas | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | Ca |
| Välimus | hõbehall tahkis |
| Füüsikalised omadused | |
| Molekuli mass | 40,078 amü |
| Sulamistemperatuur | 1115,15 K (842 °C) |
| Keemistemperatuur | 1757,15 K (1484 °C) |
| Tihedus | 1550 kg/m³ |
| Termokeemia | |
| S0gaas | 158,884 J/mol·K |
| S0tahke | 41,59 J/mol·K |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
| 20 |
2 8 8 2 |
| Ca 40,08 |
|
| Kaltsium |
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+.
Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal.
Kaltsium on maakoores massi poolest levikult viies element hapniku, räni, alumiiniumi ja raua järel. Cl-, Na+, Mg2+ ja SO42- järel on Ca2+ viies lahustunud ioon merevees nii massi kui ka molaarsuse poolest.[1]
Kaltsiumisoolad on elusorganismidele väga olulised mineraalained, eriti olulised on need raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes protsessides. Kuna kaltsiumiühendid on olulised ained luude, hammaste ja kodade ehituses on see massi poolest levinuim metalliline keemiline element paljudes loomades.
- ↑ Dickson, A. G. ja Goyet, C. (1997). "Handbook of method for the analysis of the various parameters of the carbon dioxide system in sea water, version 2" (PDF) (inglise). ORNL/CDIAC-74. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25.05.2011. Vaadatud 18.09.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)