Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Kirderannikumurre on kitsal Põhja-Eesti rannikuribal Jõelähtme kihelkonnast Narva-Jõesuuni (Virumaal laiemal alal koguni Peipsi järve ja Soome lahe vahel) kõneldud põhjaeesti murderühm, mida on ühendatud ka vadja ja soome murretega (T-R. Viitso, P. Ariste).
Kirderannikumurde esitamine ühe alana pärineb Arnold Kase 1956. aasta murdeliigendusest[1]. Tänapäeval eristatakse sel alal rannamurret (ka: põhjaeesti rannamurre) ja Alutaguse murret (ka: kirdemurre)[2].
Kirderanniku murretest on eesti kirjakeelde üle võetud na-tunnusega olev kääne[2].
Eesti tuntumaid kirderanniku murrete uurijaid on Mari Must[2].