Back Амза Abkhazian Мазэ ADY Maan Afrikaans Mond ALS Ай (спутник) ALT ጨረቃ Amharic Fulad AMI Luna AN Mōna ANG चंद्रमा ANP
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Aprill 2019) |
|
See artikkel räägib Maa kaaslasest; planeedi kaaslase üldmõiste kohta vaata artiklit Planeedi kaaslane; astroloogia kohta vaata artiklit Kuu (astroloogia); kalendrikuu kohta vaata artiklit kuu (kalender); filmi kohta vaata artiklit Kuu (film), Carl Orffi ooperi kohta vaata artiklit Kuu (ooper). Kuu on ka Kuusalu kihelkonna lühend. |
 | |
| Orbiidi iseloomustus | |
|---|---|
| Perigee |
363 295 km (0,0024 AU) |
| Apogee |
405 503 km (0,0027 AU) |
| Orbiidi pikem pooltelg | 384 399 km (0,00257 AU)[1] |
| Ekstsentrilisus | 0,0549[1] |
| Tiirlemisperiood | 27,321661 d[1] |
| Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 1,022 km/s |
| Orbiidi kalle | 5,145° ekliptika suhtes[2] |
| Emaplaneet | Maa |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Keskmine raadius | 1737,1 km[1][3][4] |
| Keskmine diameeter | 3474,2 km |
| Pindala | 3,793×107 |
| Ruumala | 2,1958×1010km³[3] |
| Mass | 7,342×1022 kg[1][3] |
| Keskmine tihedus | 3,344 g/cm³[1][3] |
| Raskuskiirendus | 1,62 m/s² (0,1654 g)[3] |
| Paokiirus | 2,38 km/s |
| Pöörlemisperiood | 27,321582 ööpäeva (sünkroonne) |
| Pöörlemiskiirus ekvaatoril | 4,627 m/s |
| Telje kalle |
1,5424° (ekliptika suhtes) 6,687°[2] (orbiidi tasandi suhtes) |
| Albeedo | 0,136[5] |
| Näiv tähesuurus | −2,5 kuni −12,9 |
| Pinna temperatuur … minimaalne … keskmine … maksimaalne |
100 K (−173 °C) 220 K (−53 °C) 390 K (116 °C) |
| Atmosfääri iseloomustus | |
| Rõhk |
10−7 Pa (päeval) 10−10 Pa (öösel) |
| Koostis | Ar, He, Na, K, H, Rn |
.svg){kind=small}
Kuu on Maa looduslik kaaslane.[6] Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 399 km).[7]
Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi[8] varsti pärast Maad. Kuu päritolu kohta on mitu hüpoteesi. Kõige tõenäolisemaks peetakse, et Kuu on tekkinud Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel[9].
Kuu on Maa suunas alati sama küljega. Heleduse poolest on ta Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas sageli näha. Kuigi Kuu näib Maalt vaadatuna valge, on tema pind tume. Ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal asfaldil. Kuu albeedo on umbes 0,14.[10] Kuu tekitab oma gravitatsiooniga loodeid, mõjutab Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päev oleks kuue tunni pikkune. Kuu hoiab Maa telge ekliptika tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all. Seetõttu on Maal aastaajad ja leebed keskkonnatingimused. Kuu kaugeneb Maast igal aastal 3,82 ± 0,07 cm võrra, kuid see suurus ei ole konstantne.[9]
Kuu ja tema faasid on läbi aegade mõjutanud kultuure, kalendreid, kunsti, mütoloogiat ja tehnikat. Esimene Kuule jõudnud kosmoseaparaat oli Nõukogude Liidu Luna programmi käigus startinud Luna 2, mis kukkus Kuule septembris 1959. Nõukogude Liidu edu häiris Ameerika Ühendriike. President John Kennedy kuulutas 1961. aastal välja Apollo programmi ja seadis eesmärgiks saata inimene Kuule enne kümnendi lõppu[11]. USA on saanud Apollo programmiga esimeseks ja siiani ainsaks riigiks, mis on Kuule inimesi saatnud.[12][13]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaReviewon ilma tekstita. - ↑ 2,0 2,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaLang2011on ilma tekstita. - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaNSSDCon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaDavidon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaSaarion ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaPlanetson ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaFar Awayon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaRockon ilma tekstita. - ↑ 9,0 9,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaSolaron ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaCERESon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaJointon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaFlightson ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaReturnon ilma tekstita.