Back لغة كفين Arabic لغه كفين ARZ Idioma kven AST Kvenu kalba BAT-SMG Квенская мова Byelorussian Квэнская мова BE-X-OLD Kven Catalan Kvenština Czech Kvensk Danish Kvenische Sprache German
| Kveeni keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Norras |
| Piirkonnad | Finnmargi ja Tromsi maakond |
| Kokku kõnelejaid | 1 500[1] |
| Keelesugulus |
uurali keeled soome-ugri keeled läänemeresoome keeled soome keel kveeni keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | fkv |
 | |
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli)[2] on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid. Varem peeti kveeni keelt soome keele murdeks.
1996. aastal said kveenid Norras ametliku vähemuse staatuse ning 2005. aastal tunnustati kveeni keelt Norra vähemuskeelena. Toona arvati Norras olevat 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.[3]
Kveeni keel on lähedaselt seotud kolme soome-ugri keelega, mida räägitakse Põhja-Skandinaavias: meä keel, karjala keel ja soome keel. Kveeni, meä, karjala ja soome keele rääkijad saavad üksteisest üldiselt ilma raskusteta aru.
Kveeni keel on laenanud mitmeid sõnu norra keelest, näiteks kasutatakse sõna tyskäläinen (sakslane) soomekeelse sõna saksalainen asemel. Kveeni keel kasutab ka mõningaid vanu soome keele sõnu, mida Soomes enam ei kasutata.[3]
Alates 1860. aastatest üritas Norra valitsus kveene assimileerida. Keelati kveeni keele kasutus koolides ja valitsusasutustes, kveenikeelsed kohanimed asendati norra omadega. Alates 1970-ndatest on kveenidel ja saamidel lubatud oma keeli kasutada. Kveeni kultuuri ja keele vastu on tõusmas huvi ja nende populaarsus kasvab.[3]