Laamtektoonika

Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) ^[1] on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.^[2] Laamtektoonika teooriat hakati aktsepteerima 1960. aastate lõpus, kui tõestati ookeanipõhja laienemine.

Maa litosfäär, mis koosneb jäigast maakoorest ja ülemisest vahevööst, jaguneb seitsmeks või kaheksaks suureks laamaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks. Laamade piirialadel esinevad maavärinad, vulkaaniline tegevus, mägede kerkimine ja riftivööndid. Laamade suhteline liikumine on tavaliselt vahemikus null kuni 10 cm aastas.^[3]

Maa väliskihid jaotatakse mehaaniliste omaduste ja soojusülekande viisi järgi litosfääriks ja astenosfääriks.^[4] Litosfäär on jahedam ja jäigem, samas kui astenosfäär on kuumem ja voolavam. Soojusülekande osas kaotab litosfäär soojust juhtivuse teel, samas kui astenosfäär kannab soojust üle ka konvektsiooni teel.

Laamtektoonika põhiprintsiibi järgi kulgevad litosfääri maakoores olevad laamad vedelikutaolisel (viskoossel) astenosfääril. Laamade liikumine ulatub tüüpiliselt 10–40 mm aastas (Atlandi ookeani keskahelik), kuni umbes 160 mm aastas (Nazca laam).^[3]^[5]

↑ The shorter Oxford English dictionary on historical principles. 2: Marl - Z and addenda (3. ed., completely reset with etymologies, rev. ... and with rev. addenda, Repr trükk). Oxford: Clarendon Pr. 1992. ISBN 978-0-19-861126-4.
↑ Sobolev, Alexander V.; Asafov, Evgeny V.; Gurenko, Andrey A.; Arndt, Nicholas T.; Batanova, Valentina G.; Portnyagin, Maxim V.; Garbe-Schönberg, Dieter; Wilson, Allan H.; Byerly, Gary R. (juuli 2019). "Deep hydrous mantle reservoir provides evidence for crustal recycling before 3.3 billion years ago". Nature (inglise). 571 (7766): 555–559. DOI:10.1038/s41586-019-1399-5. ISSN 0028-0836.
↑ ^3,0 ^3,1 Read, Herbert Harold; Watson, Janet (1962). Introduction to Geology (inglise). New York: Halstead Press. ISBN 978-0-470-71165-1.
↑ Skinner, Brian J.; Porter, Stephen C. (1987). Physical geology. New York Chichester Brisbane [etc.]: J. Wiley & sons. ISBN 978-0-471-05668-3.
↑ Hancock, Paul L.; Skinner, Brian J., toim-d (2000). The Oxford companion to the earth (1. publ trükk). Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-854039-7.

[1] The shorter Oxford English dictionary on historical principles. 2: Marl - Z and addenda (3. ed., completely reset with etymologies, rev. ... and with rev. addenda, Repr trükk). Oxford: Clarendon Pr. 1992. ISBN 978-0-19-861126-4.

[2] Sobolev, Alexander V.; Asafov, Evgeny V.; Gurenko, Andrey A.; Arndt, Nicholas T.; Batanova, Valentina G.; Portnyagin, Maxim V.; Garbe-Schönberg, Dieter; Wilson, Allan H.; Byerly, Gary R. (juuli 2019). "Deep hydrous mantle reservoir provides evidence for crustal recycling before 3.3 billion years ago". Nature (inglise). 571 (7766): 555–559. DOI:10.1038/s41586-019-1399-5. ISSN 0028-0836.

[:0-3] 3,0 ^3,1 Read, Herbert Harold; Watson, Janet (1962). Introduction to Geology (inglise). New York: Halstead Press. ISBN 978-0-470-71165-1.

[4] Skinner, Brian J.; Porter, Stephen C. (1987). Physical geology. New York Chichester Brisbane [etc.]: J. Wiley & sons. ISBN 978-0-471-05668-3.

[5] Hancock, Paul L.; Skinner, Brian J., toim-d (2000). The Oxford companion to the earth (1. publ trükk). Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-854039-7.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

Laamtektoonika

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia