Loomulik keel

Loomulik keel kui emakeel on inimese kõige tähtsam suhtlusvahend. Sellist tüüpi keelt kõneleb iga inimene.

Loomulikuks keeleks kutsutakse seda mitmel põhjusel. Esiteks on selle keele areng toimunud sadade tuhandete aastate vältel ning keelevahendid (näiteks sõnavara) on kujunenud olenevalt territooriumi kultuurilistest ja füüsilistest eripäradest. Teiseks on loomulik keel esimene keel, mida laps ajapikku omandades kõnelema hakkab ja mida õpetada ei saa, vaid laps õpib suhtlemise käigus. Esimese keele omandamise järel pakub loomulik keel olulist suhtlusvõrgustikku igapäevaeluks ja oma maailmavaadete väljendamiseks.[1]

Loomulike ehk etniliste keelte hulka kuuluvad rahvaste, rahvuste ja hõimude keeled. Peamiseim omadus on see, et neid keeli kõneldakse mitmekesisel territooriumil. Selliste keelte kujunemine on äärmiselt keeruline, sest ühelt poolt mõjutavad vaimsed faktorid ja teiselt poolt loogilise ülesehituse vajadus. Viimaste sajandite vältel on sellistest keeltest saanud kirjanduskeeled, mis erinevalt dialektidest kehtivad universaalselt ja mida iseloomustatakse näiteks sotsiaalse mõjukuse abil.[1]


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne