Namiibia

Namiibia Vabariik Saksa Republik Namibia Inglise Republic of Namibia
Namiibia lipp Namiibia vapp
Riigihümn	Namibia land der mutigen (saksa) Namibia, land of the Brave (inglise)
Pealinn	Windhoek
Pindala	825 615 km²
Riigikeel	saksa, inglise
Rahvaarv	2 533 794 (2017)[1]
Rahvastikutihedus	3,1 in/km²
President	Nangolo Mbumba
Peaminister	Saara Kuugongelwa-Amadhila
Iseseisvus	21. märts 1990
SKT	13,245 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	5230 $ (2017)[3]
Rahaühik	Namiibia dollar (NAD)
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.na
ROK-i kood	NAM
Telefonikood	264

Namiibia (saksa keeles Republik Namibia) on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.

Riik vabanes Lõuna-Aafrika võimu alt ja saavutas iseseisvuse 21. märtsil 1990 Namiibia Vabadussõjas. Namiibia kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Aafrika Liitu, Lõuna-Aafrika Arenguühendusse ja Rahvaste Ühendusse. Riigi pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on Windhoek.

Namiibias on 1572 kilomeetri pikkune rannajoon. Riigi rannikust möödub külm Benguela hoovus, mistõttu on seal õhuniiskus väga väike ja tuul ei too merelt sisemaale eriti niiskust. Nõnda sajab Namiibias, mis paikneb Namibi ja Kalahari kõrbe vahel, Sahara-taguse Aafrika maadest kõige vähem vihma.

Namiibias on pikka aega elanud bušmanid, damarad ja namaquad ning 14. sajandist bantud, kes jõudsid sinna koos bantu ekspansiooniga. Riigist sai 1884. aastal Saksa keisririigi protektoraat ja see jäi Saksamaa kolooniaks Esimese maailmasõja lõpuni. Aastal 1920 volitas Rahvasteliit riigi juhtimisõigused Lõuna-Aafrikale, mis kehtestas oma seadused ja alates 1948. aastast ka oma apartheidipoliitika. Kuni 1968. aastani kandis Namiibia nime Edela-Aafrika.

Riigis on stabiilne mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Põllumajandus, karjapidamine, turism ja mäetööstus (sh teemantide, uraani, kulla ja hõbeda kaevandamine) moodustavad Namiibia majanduse alustalad.

Namiibia rahvaarv on 2,1 miljonit, mis tähendab, et tegu on ühe väikseima rahvastikutihedusega riigiga maailmas. Umbes pool rahvastikust elab allpool vaesuspiiri, rahvas on tugevalt kannatanud ka HIV/AIDS-i tagajärjel (15% täisealisest elanikkonnast olid 2007. aastal HIV-positiivsed).