Back Neuron Afrikaans Nervenzelle ALS Neurona AN عصبون Arabic خليه عصبيه ARZ স্নায়ুকোষ Assamese Neurona AST Neyron Azerbaijani نورون AZB Neiron BAR
|
See artikkel räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit Tehisneuron |
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.[1]
Närvikoe rakkudel on mitmeid ülesandeid, nad toodavad neurohormoone ja võtavad vastu, muundavad ja kannavad üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.
Närvirakkude võrgustikku ja selle uuenemist, aga ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suuresti neurohumoraalne regulatsioon.
Närvirakud hakkavad organismis elama ja arenema looteeas: embrüogeneesis lootelehe välise kihi ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest närvirakud pärast diferentseerumist oma elu jooksul rohkem ei jagune.
I gal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson – pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaDz1yton ilma tekstita.