Rass

See artikkel räägib inimrassi mõistest üldse; rassi mõiste kohta USA rahvaloendustel vaata artiklit Rass (USA rahvaloendus); bioloogilise mõiste kohta vaata artiklit rass (bioloogia); taimeliigi kohta vaata harilik rass; taimeperekonna kohta vaata artiklit rass (perekond); aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit Rass (aadlisuguvõsa)

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta. Selliseid rasse on eristatud kolm (europiidne, mongoliidne, negriidne) kuni mõnikümmend.

Bioloogias kasutatakse terminit "rass" vahel teatava üldistatud, ebamääraste piiridega joonte koondumise kohta (naha värvus, pea ja selle osade kuju), ent teaduslikult ei ole terminil tegelikku taksonoomilist tähendust: kõik inimesed kuuluvad alamliiki Homo sapiens sapiens. Rassilisel eristamisel varieeruvad rassiks peetava rühma piirid oluliselt vastavalt sellele, kas aluseks võetakse nahavärv, peakuju, keel või kultuur. Iga katse klassifitseerida inimkonda rohkem kui ühest vaatepunktist – kultuuri ja rassi, rassi ja keele, isegi keele ja kultuuri kaudu viib vastuoludeni^[1].

Tänapäeval ei ole sellele teemale eraldi pühenduvat teadusharu, inimerinevustega tegelevad eri teadused, sh nt populatsioonigeneetika, füüsiline antropoloogia ja bioloogiline antropoloogia ja nende allharud, mis tegelevad nt fenotüüpide, geneetiliste rühmitumiste jms uurimisega, kuid ei üldista selliseid erinevusi rassideks.

Rassi terminil on suur kasutus rahvalikus taksonoomias ja sellisena on "rass" sisuliselt sotsiaalselt konstrueeritud. Niisugusel jaotusel on mõnedes riikides ka oluline legaalne tähendus ja selle kohta kogutakse eraldi statistikat. Sel on märkimisväärsed sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas.

Inimeste populatsioonide vaheline keskmine geneetiline Fst kaugus on ligikaudu 0,125. Lewontin väitis, et see esindab väikest rassilist varieeruvust.^[2] Harpending aga väitis vastupidist, öeldes, et selline kaugus viitab inimeste vahelisele sugulusele, mis on võrreldav pooleldi sugulastega juhuslikult paarilise populatsiooni sees, ning et kindla populatsiooni isik on geneetiliselt lähemal mittesugulasele samast populatsioonist kui pooleldi sugulasele segarassilisest populatsioonist.^[3]