Raud

See artikkel räägib keemilisest elemendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Raud (täpsustus)

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Raud (ladina keeles ferrum; keemiline sümbol Fe) on keemiline element järjenumbriga 26.

Raud kuulub siirdemetallide hulka, ta kuulub perioodilisussüsteemi VIII B rühma ehk 8. kõrvalrühma (raua-plaatinarühm) (või uue arvestuse järgi rühma 8 (rauarühma)) ja 4. perioodi.

Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58.

Raud on metall, tal on metallilised omadused.

Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm³. Raua sulamistemperatuur on 1539 °C. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.

Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores massisisalduse järgi hapniku, räni ja alumiiniumi järel neljandal kohal ning metallidest alumiinium] järel teisel kohal (vt keemiliste elementide sagedused).

Maal esineb raud peale mitmesuguste maakide ja rauamineraalide sulamis raudmeteoriitides. Nendest valmistati juba enne rauaaega, kohati juba 3000 aastat eKr, kultusesemeid, tööriistu ja relvi. Kaevandatakse eelkõige rauamaake magnetiiti, hematiiti ja sideriiti.

Keemiliselt puhas raud on hõbevalge, suhteliselt pehme, plastiline, üsna kergesti reageeriv metall. Et raud on ferromagnetiline materjal, siis magnetid tõmbavas teda külge ja ta võib moodustada oma magnetvälju. Puhast rauda kasutatakse praktikas suhteliselt harva, kuid ta moodustab umbes 80 muu elemendiga sulameid, millest tähtsamad on teras ja malm. Neil on asendamatu majanduslik ja tehniline tähtsus paljudes tööstusharudes, näiteks autotööstus ja masinatööstus, samuti ehituses, transpordis ja energeetikas.

Raud on peaaegu kõikide organismide mikroelement. Selgroogsetel on ta vere koostisosa hemoglobiinis, mida kannavad punased verelibled. Raud on loomadel vajalik ka valkude moodustamiseks.