Saagikus

Põllumajanduses tähendab saagikus nii põllu- või aiakultuuri saaki kasvupinnaühiku kohta kui ka seemne saaki ühe kasvatatud taime kohta( kui ühest idanema pandud seemnest annab taim 3 seemet siis on saagikus suhe 1:3). Suhet 1:3 peetakse põllumajanduses ka minimaalseks jätkusuutlikuks saagikuseks, et säiliks inimkond.[1]

Üks kolmest seemnest tuleb panna kõrvale järgmiseks istutamishooajaks, järelejäänud kaks tarbib kasvataja või läheb üks inimtarbeks ja teine loomasöödaks. Mida suurem ülejääk, seda rohkem karja on võimalik üleval pidada. See suurendab ka farmeri ja tema perekonna heaolu. Suurem ülejääk suurendab ka veoloomade hulka – hobuseid ja härgi. See omakorda kergendas ka talupidaja elu. Suurem saagikus vähendas tööliste vajadust taludes ning vabanenud tööjõud suundus tööstusse ja kaubandusse. See omakorda viis linnade tekkimiseni ja suurenemiseni.

Linnade teke ja kasv tekitas linnainimestel vajaduse osta toit endale talunike käest. Kasvav turg tähendas intensiivsemat maa harimist, uute ja efektiivsemate meetmete rakendamist ning vajadust kvaliteetsema seemne järgi. See kõik tõi kaasa saagikuse kasvu tänu millele kasvas põllumeeste sissetulek.

  1. Pipes, Richard, Russia under the Old Regime (Charles Scribner's Sons, NY 1974) p.8

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne