Saamid

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (Aprill 2020) Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis). Saamid kõnelevad saami keeli.^[1]

Kokku on maailmas 80 000 – 100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes Norra, Rootsi ja Soome põhjaossa ja Koola poolsaarele Venemaal. Arvatavasti elab Soomes Lapimaal ligikaudu 7000 saami. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Norras pole aga kunagi tehtud ega tehta praegugi koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras.^[viide?]

Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 1771 saami.^[2]

Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. 1966. aastal asutatud Saami Nõukogul on kokku üheksa liikmesorganisatsiooni Norrast, Rootsist, Soomest ja Venemaalt.^[3]

Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Kolm saami parlamenti teevad omavahel koostööd Saami Parlamentaarse Assamblee (Sámi parlamentálaš ráđđi) kaudu.^[4]