Seismilised lained

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.^[1]

Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast.^[2]

Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast.^[3] Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi. Seismilised lained registreeritakse ülemaailmse seismojaamade võrgustiku kaudu. Seega Jaapanis või Indoneesias esinevaid maavärinaid saab registreerida ka Eestis.

Seismoloogia abil tuvastati Maa sfäärid. Maa pealmise osa moodustab maakoor, mille all paikneb astenosfäär ja vahevöö. Vahevööle järgnevad välis- ja sisetuum.

Seismomeetria on teine geoloogia haru, mis uurib maakoore ülemisi sfääre kuni mõnekümne kilomeetri sügavuses. Selleks tekitatakse tehislikke laineid, mille plahvatusallika asukoht on täpselt teada. Laineid registreeritakse maapinnal geofoni abil ja salvestatakse seismogrammi näol. Edaspidi uuritakse murdunud laine ja peegeldunud lainete saabumisaegu.^[4] Seismilisi laineid ja nende levikut ning füüsilisi omadusi uurivad geofüüsikud ja seismoloogid.