Suurus

See artikkel räägib muutujast; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Suurus (täpsustus)

Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude n-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).

Niimoodi mõistetud suuruse väärtusi saab täielikult iseloomustada kas ühe reaalarvu või reaalarvude lõpliku komplektiga.

Konstantsed suurused ehk konstandid on vaadeldavad suuruse konkreetse väärtusena.

Mõnikord üldistatakse suuruse mõistet nii, et see hõlmab mis tahes muutuja, mille piirkond on mis tahes hulk. Sel juhul saab konstantset suurust vaadelda üheelemendilise piirkonnaga suurusena.

Suuruse prototüüp matemaatika ajaloos on sirglõigu pikkus. Tänapäeva suurusemõiste seisukohast saab seda vaadelda positiivse skalaarse suurusena, st suurusena, mille väärtusteks on positiivsed reaalarvud. Lõikude pikkused on omavahel võrreldavad lõikude üksteise peale asetamise kaudu. Geomeetriliselt on defineeritavad ka pikkuste summa, vahe ning jagatis naturaalarvuga. Analoogilised omadused on geomeetriliste kujundite pindalal ja ruumalal.

Vanakreeka matemaatikas kujunes traditsioon eristada arvu ja suurust, sest näiteks lõikude võimaliku ühismõõdutuse tõttu ei piisa nende pikkuste iseloomustamiseks naturaalarvudest ja nende omavahelistest jagatistest. Arvu ja suuruse eristus põhineb ka sellel, et erinevalt arvudest (st naturaalarvudest) on suurused lõputult jagatavad.

Pärast reaalarvu mõiste kasutuseletulekut on arvu ja suuruse põhimõttelisest eristamisest loobutud: reaalarvus on hakatud nägema suuruse erijuhtu.