Back Таллин Abkhazian Tallinn ACE Таллин ADY Tallinn Afrikaans Tallinn ALS ታሊን Amharic Tallinn AN Reval ANG تالين Arabic طالين ARY
|
See artikkel räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus). "Reval" suunab siia, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Reval (täpsustus). |
| Tallinn | |
|---|---|
.jpg) | |
|
| |
Pindala: 159 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 457 572 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 0784[3] | |
| Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E | |
  | |
 |
Tallinn on Eesti pealinn. See paikneb Läänemere idaosas asuva Soome lahe lõunakaldal, Tallinna lahe ääres. Ühtlasi on Tallinn Eesti suurim linn ja Põhja-Eestis paikneva Harju maakonna halduskeskus.
1238. aastast pärineb Tallinna enne 20. sajandit maailmas üldlevinud nime[4] (algselt alamsaksa keelest pärit nimekuju) Reval esimene teada olev mainimine (koos linnakodanikega, ladina keeles civitas Revaliensis). 15. mail 1248 sai Tallinn Lübecki linnaõigused. 1285. aastal sai Tallinnast Hansa Liidu liige – kõige põhjapoolsem hansalinn – mis viis mõjuvõimu kiirele kasvule Läänemere kaubanduses ning 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv sadamalinn.
Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast, moodustab oma tornistiku ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 14. sajandi keskpaigaks. Vanalinna piirkond lisati 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.[5] 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna Turuga Euroopa kultuuripealinn.
Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ühtlasi Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elab Eesti suurimas linnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.
Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas, 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 27.05.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Ajaloolised eksonüümid EKI teatmik. Vaadatud 19.01.2024.
- ↑ "Historic Centre (Old Town) of Tallinn". UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise). 7. detsember 1997. Vaadatud 9. juunil 2018.