Tramm

See artikkel räägib transpordivahendist; perekonnanime kohta vaata Tramm (perekonnanimi).

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.

Tramm on kohandatud tänavaliikluses ratassõidukite ning jalakäijatega samal tasandil liikumiseks, reisijad saavad trammi siseneda ka otse tänavatasandilt.

Tänapäevased trammid on elektritrammid. Ajalooliselt esimesed trammid olid hobutrammid, mida kasutati Eestiski.

Linnalähiliikluses kasutatakse ka madalapõhjalisi trammronge (inglise keeles tram-train, soome keeles duoraitiovaunu), mis on ehitatud nii linnatänavate rööbasteel kui ka raudteel sõitmiseks.

Tramm tarbib väikese veeretakistuse tõttu teiste transpordivahenditega võrreldes väga vähe energiat: 1–2 kilovatt-tundi 100 sõitjakilomeetri kohta^[1]. Ka hobutrammi eelis troska ees seisnes selles, et võrdset jõudu rakendades sai hobutrammiga vedada raskemat koormat.

Elektritrammil ei ole vedurit. Mootor asub esimeses vagunis, mida seetõttu nimetatakse mootorvaguniks. Mootorvagun saab energiat alalisvooluvõrgust kontaktliini kaudu, mille pinge on 500–600 V ja mis on riputatud 5½–6 m kõrgusele. Tagasivoolujuhtmena toimivad rööpad.^[2]

Elektritrammi veomootori võimsus on 30–70 kW. Trammi tüüpiline kiirus on 40 km/h.^[2]

Selleks, et vähendada trammide tekitatavat müra, on nende puksid ja kandevedrud erilise ehitusega. Kasutatakse ka kummist või muust materjalist rattakatteid.^[2]

Trammiks peetakse mõnikord ekslikult trollibussi, mis ei sõida rööbastel ja on iseloomulike "sarvedega". Segadus on tekkinud peamiselt asjaolust, et Ameerika Ühendriikides nimetatakse trammi sõnaga trolley.