Eesti

Eesti Vabariik

Eesti lipp Eesti vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-i
Riigikiil'	eesti kiil
Pääliin	Talliin
president	Karisõ Alar
Pääministri	Kalda Kaja
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 129 45 339 km² 2339
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 148. 1 331 796 30,6/km²
Hindäperi 24. radokuu päiv 1918	20. põimukuu päiv 1991
Raha	õuro
Aovüü  - suvõaig	Hummogu-Õuruupa aig UTC+02:00 (EET) Hummogu-Õuruupa suvõaig UTC+03:00 (EET)
Riigihümn'	Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Internetitunnus	.ee
Telefonikuud'	+372

Eesti Vabariik om väiku riik Õuruupan, mink ümbre om õdagu ja põh'a puul Õdagumeri (põh'an Soomõ laht'), lõunõ puul Läti ja hummogu puul Vinnemaa. Mereveere pikkus om 3794 km. Maapiiri pikkus om 633 km, säälhulgan 339 km Lätiga ja 294 km Vinnemaaga.

Eesti pindala om täämbädsel pääväl 45,226 km², inne tõist ilmasõta oll' tuu põrõhõlladsõst suurõmb.

Eesti kõgõ suurõmb liin om pääliin Talliin. 1,3 mill'oni inemisegaq om Eesti üts vähämbit Õuruupa Liido riike.

Eesti oll' 22. süküskuu pääväst 1921 Rahvidõ Liido liigõq ja kuulus põrõhõllaq 17. süküskuu päävast 1991 Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni ja OSCE-he, 13. märtekuu pääväst 1999 WTO-ho, 29. urbõkuu pääväst 2004 NATO-htõ, 1. lehekuu pääväst 2004 Õuruupa Liito, 21. joulukuu pääväst 2007 Schengeni ruumi, 9. joulukuu pääväst 2010 OECD-he ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2011 õurotsuuni. Eesti om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.

Eestin eläseq inämbältjaolt eestläseq (68,7%), kõgõ suurõmb vähämbüsrahvus ommaq vindläseq (25,1%).