Autentimine

Elektrooniline autentimine on elektrooniline protsess, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku e-identimist või elektrooniliste andmete päritolu ja tervikluse kinnitamist.[1]

Autentimine on protsess, millega üks kasutaja, süsteem või muu olem saab kontrollida teise olemi väidetava identiteedi tõesust, tavaliselt mingi esitatud spetsiifilise teabe (näiteks parooli), omatud eseme (näiteks kiipkaardi, passi, töötõendi, võtme või muu turvatud tõendi), olemusliku eristava püsitunnuse (biomeetriku), asukohateguri jm alusel.[2] Sidesüsteemides tehakse autentimisega kindlaks, et sõnum tuleb tõepoolest sellest allikast, millest see väidetavalt on teele pandud.

Autentimine peab näiteks andma vastuse küsimusele "kui Mari väidab et ta on Mari - kas ta on tegelikult Mari?".

Ebaturvaline on autentimiseks kasutada ainult kasutajanime ja parooli. Seetõttu kasutavad paljud asutused ja ettevõtted (näiteks Google ja Facebook) kaheastmelist autentimist ja rohkemate teguritega multiautentimisi. Kaksikautentimise aktiveerimine on eriti oluline sotsiaalmeedia saitide puhul.

  1. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, Euroopa Liidu Teataja, 23. juuli 2014.
  2. Autentimine, Andmekaitse ja infoturbe leksikon, vaadatud 22.06.2017.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne