Ristkuppelkirik on üks tsentraalehitise alaliike. See on kirikutüüp, mille põhiplaani keskme moodustab Kreeka rist ja risti ruudukujulise keskme kohal kõrguv kuppel. Kupli ümber paiknevad ristikujuliselt silindervõlvid, mille suund on kupliga perpendikulaarne. Ristkuppelkirik võib põhiplaanilt olla nii Kreeka risti kujuline kui ka ruudu- või ristkülikukujuline. See hoonetüüp on iseloomulik keskmise ja hilise perioodi Bütsantsi arhitektuurile. Esimesed ristkuppelkirikud ehitati arvatavasti 8. sajandi lõpus Bütsantsi aladel ja see kirikutüüp on siiani kasutuses õigeusu kirikute ehitamisel igal pool maailmas.