Suitsuti ehk viirukipann[1] (ladina keeles turibulum või thuribulum[2], vene keeles кадило) on jumalateenistustel suitsutamiseks kasutatav metallist nõu, keti otsas rippuv kaanega kausike. Kausikesse paigutatakse hõõguvad söed, millele raputatakse suitsutusrohtu või viirukit, mis eraldab põledes aromaatset suitsu.[3]
Seda kasutavad jumalateenistustel mitmed kristlikud kirikud, põhiliselt roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik, õigeusu kirik, vanad idakirikud, armeenia apostlik kirik, maroniidi kirik, kuid vahel ka luterlikud, anglikaani (seejuures eriti anglokatoliiklikud), kalvinistlikud, vanakatoliku kirikud ja Ühinenud Metodisti Kirik. Suitsutite kasutamine kristlikus kontekstis algas ilmselt umbes 4. sajandil pKr, kuid teadaolevalt valmistati neid hõbedast ja kullast juba umbkaudu 7. sajandist eKr Vana-Roomas ja Vana-Kreekas sealsetele templitele.[2]