Arnold Soom

Arnold Soom (3. juuni 1900 Nõmme, Vao vald, Virumaa – 28. juuli 1977 Steinach, Austria) oli eesti ajaloolane.

1922. aastast töötas ta Eesti Riigi Keskarhiivis, Keskarhiivis olid tema korraldada Saaremaa vanemad arhiivid: rüütelkonna, majandusvalitsuse, revisjonikomisjonide, konsistooriumi, ülem-kirikueestseisja ameti arhiiv jmt.

1930. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ja asus senise linnaarhivaari Eduard Dieckhoffi (1863–1933) asemel tööle Narva linna arhiivi ja muuseumi juhataja kohusetäitjana ja 1931. aastal kinnitati Soom mõlema asutuse juhatajaks ning aastatel 1931–1940 töötas ta ühinenud Narva linnamuuseumi ja Narva linnaarhiivi juhatajana.^[1]. Soom uuris põhiliselt Narva linna majandusajalugu, eriti Rootsi ajal. A. Soom asutas koos teiste Narva ajaloo huvilistega 1931 Narva Ajaloo Seltsi, mille olulisim saavutus oli Arnold Süvalepa kirjutatud „Narva ajaloo“ I köite avaldamine 1936. aastal, mille toimetaja^[2] oli A. Soom. 1939. aastal anti välja ka Carl Sarapi fotoalbum „Vana Narva“, mille ajaloolise ülevaate kirjutas A. Soom. Narva Ajaloo Seltsi soovitusel korrastati Narva bastione ja teisi kaitserajatisi ning puhastati ja parandati rootsiaegsed Victoria, Honor, Gloria ja Fama bastionid ning need avati turistidele vaatamiseks. 1937. aastal võeti Narva vanalinn muinsuskaitse alla.

1940. aastal sai ta viienda eestlasena ajaloodoktoriks, doktorikraadiga Eesti ja Põhjamaade ajaloo alal.

1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist nimetati A. Soom 1. septembril 1940 ENSV Riikliku Keskarhiivi direktori asetäitja (abijuhataja) kohale, Keskarhiivi juhataja Gottlieb Ney, abiks. 17. veebruaril 1941, pärast direktor Ney ümberasumist Saksamaale, määrati Soom ENSV Riikliku Keskarhiivi direktori kohusetäitjaks. Saksa okupatsiooni ajal oli Arnold Soom septembrist 1941 septembrini 1944 Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiivi ja sellega ühendatud Riigiraamatukogu direktor.

1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus töötas Rootsi Riigiarhiivis, kuni pensionile jäämiseni 1966. aastal. Arhiivitöö kõrvalt tegi Soom teadustööd majandus- ja sotsiaalajaloo alal. Soomi tööd on hiljem jätkanud Enn Küng.

Arnold Soomi suurimaks tööks Rootsi Riigiarhiivis oli Rootsi Läänemereprovintside Eesti-, Ingeri-, Liivi- ja Saaremaa 16. ja 17. sajandi arhivaale sisaldava Livonica II kogu ümberkorraldamine ja uute nimistutega varustamine^[3]. Arnold Soom kirjutas viis monograafiat, üle saja teadusartikli ja retsensiooni ning rohkesti publitsistikat.

A. Soom oli Rootsis 1945. aastal üks Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis asutajaliikmeid ja kuulus 1975. aastani seltsi juhatusse. Samuti oli ta tegev Akadeemilises Rootsi-Eesti Seltsis, Eesti Teaduslikus Instituudis, Rootsi Balti Instituudis ja Balti Ajaloo Komisjonis (Saksamaal Göttingenis). 1966. aastal valiti ta Turu Ajalooseltsi (Turun Historiallinen Yhdistys) ja Skandinaavia Ajalooliste Käsikirjade Väljaandmise Kuningliku Seltsi liikmeks.