Back Demensie Afrikaans Demenz ALS خرف Arabic ديمينشا ARZ ডিমেন্চিয়া Assamese Demensiya Azerbaijani دیمئنسییا AZB Дэменцыя Byelorussian Дэмэнцыя BE-X-OLD Деменция Bulgarian
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng.[1][2] Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides – tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides.
Arstiteaduses on mõistel dementsus kahene tähendus:
Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele, et ta ei suuda enam hallata üldisi mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi mõttes – seega olukorraga, kus inimese IQ väärtus on alla 70.
Kulgemise tähendus sisaldab muutumist. Algtase <-> lõpptase. See tähendab järgmist: kui toimub inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, siis akadeemilises mõttes tähendab see dementsust. Hoolimata sellest, et lõpptase võib olla populatsiooni keskmisest tasemest kõrgem. Näiteks: inimese IQ väärtus 30-aastaselt oli 160, aga 60-aastaselt 120. On toimunud IQ väärtuse nihe ja seetõttu on olnud tegemist dementsusega kulgemise tähenduses.
Dementsuse Kompetentsikeskuse töötaja Piret Purdelo-Tominga sõnul on Eestis 2025. aasta seisuga umbes 30 000 dementset.[3]
- ↑ "Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2009. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
- ↑ "Mälu, dementsuse ja vananemise seosed". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2009. Vaadatud 7. veebruaril 2009.
- ↑ "Reet Linna: „Ema dementsuse viimased kaks aastat oli mul endal juba mõistus sassis"". Eesti Ekspress. Vaadatud 11. jaanuaril 2025.