Dopamiin | |
---|---|
![]() ![]() | |
Keemiline nimetus | 4-(2-aminoetüül)benseen-1,2-diool |
Teised nimetused | 2-(3,4-dihüdroksüfenüül)etüülamiin; 3,4-dihüdroksüfenetüülamiin; 3-hüdroksütüramiin; DA; Intropin Revivan; oksütüramiin |
Molekulvalem | C8H11NO2 |
Molaarmass | 153,178 g/mol |
Olek | valge pulber eripärase lõhnaga |
CAS-number | [51-61-6] |
Omadused | |
Tihedus ja faas | 1,26 g/cm³ |
Lahustuvus vees | 60,0 g/100 ml (? °C), tahkis |
Sulamistemperatuur | 128 °C (401 K) |
Keemistemperatuur | laguneb |
Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda[1] biogeensete amiinide hulka.
Dopamiin on saadaval ka ravimi vormis, mida manustatakse veenisisese süstelahusena.
Dopamiini ülesanded ja toimed pole seni selged, ainet sünteesivad, metaboliseerivad ja transpordivad rakud, koos vastavate retseptorite ja geenidega, väga erinevates organismides, nagu taimed, putukad[2], maod, inimesed jpt.
Kesknärvisüsteemiga organismides on dopamiin teatavate neuronite poolt toodetud oluline virgatsaine ja neurohormoon.
Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid)[1] aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega.
Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu.