Eoon | Aegkond | Ajastu | Algus MAT |
---|---|---|---|
Fanerosoikum | |||
Kainosoikum Uusaegkond Kestis: 65,5 Ma |
Kvaternaar | 2,588 | |
Neogeen | 23,03 | ||
Paleogeen | 65,5 | ||
Mesosoikum Keskaegkond Kestis: 185,5 Ma |
Kriit | 145,5 | |
Juura | 199,6 | ||
Triias | 251,0 | ||
Paleosoikum Vanaaegkond Kestis: 291 Ma |
Perm | 299,0 | |
Karbon | 359,2 | ||
Devon | 416,0 | ||
Silur | 443,7 | ||
Ordoviitsium | 488,3 | ||
Kambrium | 542,0 | ||
Proterosoikum | |||
Neoproterosoikum Kestis: 458 Ma |
Ediacara | 630 | |
Krüogeen | 850 | ||
Ton | 1000 | ||
Mesoproterosoikum Kestis: 600 Ma |
Sten | 1200 | |
Ectas | 1400 | ||
Calymm | 1600 | ||
Paleoproterosoikum Kestis: 900 Ma |
Stather | 1800 | |
Orosir | 2050 | ||
Rhyac | 2300 | ||
Sider | 2500 | ||
Arhaikum | Neoarhaikum Kestis: 300 Ma |
2800 | |
Mesoarhaikum Kestis: 400 Ma |
3200 | ||
Paleoarhaikum Kestis: 400 Ma |
3600 | ||
Eoarhaikum |
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Eelkambrium moodustab umbes 88% Maa ajaloost.
Nimetus tuleneb sellest, et see ajavahemik eelneb Kambriumi ajastule. Eelkambrium algas Maa tekkega umbes 4,55 miljardit aastat tagasi ja lõppes Fanerosoikumi algusega umbes 542 miljonit aastat tagasi.
Kambriumi ajastul tekkisid toesega organismid. Seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. Termin "eelkambrium" on kasutusel siiski mitte ainult paleontoloogias, vaid ka teistes geoloogia harudes.
Eelkambriumi jooksul tekkinud kivimid on enamasti moondunud ja neis on säilinud väga vähe kivistisi. Eelkambriumi kivimid paljanduvad näiteks Põhja-Kanadas ja Skandinaavias ehk Balti kilbil.
Eelkambrium ei ole geokronoloogilise skaala ametlik ühik.