Ekstsentrilisus

See artikkel räägib ellipsi ja teiste koonuselõigete ekstsentrilisusest; astronoomia ja füüsika mõiste kohta vaata artiklit Orbiidi ekstsentrilisus; ekstsentrilisuse kohta tehnikas vaata artiklit Ekstsentriku ekstsentrilisus

Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis ${\displaystyle \varepsilon }$) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena. See määrab koonuselõike kuju. Ellipsi või hüperbooli ekstsentrilisus ${\displaystyle \varepsilon }$ on lineaarse ekstsentrilisuse e ja pikema pooltelje a jagatis ${\displaystyle e/a}$, seega dimensioonita suurus.

Aluseks on ringjoon ekstsentrilisusega 0. Selle alusega saab võrrelda ellipsi, parabooli ja hüperbooli ekstsentrilisust. Ellipsi ekstsentrilisus on ühest väiksem mittenegatiivne arv. Ellipsil, mille pikema pooltelje pikkus on ${\displaystyle a}$ ja lühema pooltelje pikkus on ${\displaystyle b}$, on ekstsentrilisus ${\displaystyle \varepsilon ={\sqrt {1-{\frac {b^{2}}{a^{2}}}}}}$. Mida lähemal on ellipsi ekstsentrilisus arvule 1, seda väljavenitatum, ringjoonest hälbivam, lapikum ellips on. Parabooli ekstsentrilisus on definitsiooni järgi 1 ja hüperboolil suurem kui 1 ning hüperbool on seda avatum, mida suurem on selle ekstsentrilisus.

Koonuse lõikamisel tekkivad kujundid on sarnased siis ja ainult siis, kui neil on võrdne ekstsentrilisus. Kõik ringjooned ja kõik paraboolid on sarnased, sest tasandid, mille abil neid lõigatakse, on lõigatava koonuse suhtes alati sama nurga all. Ellipsid ja hüperboolid aga võivad olla erinevate proportsioonidega, erineva ekstsentrilisusega, sest neid moodustavad lõikavad tasandid võivad olla erinevate nurkade all.

Fokaalkaugus on ellipsi ja hüperbooli puhul fookuste kaugus keskpunktist ehk lineaarne ekstsentrilisus e. Parabooli puhul on fokaalkaugus fookuse kaugus haripunktist.

Astronoomias tähistatakse orbiidi ekstsentrilisust sageli tähega e, mis matemaatikas on lineaarse ekstsentrilisuse tähis.