Back Europa (maan) Afrikaans Europa (Mond) ALS Europa (satelite) AN أوروبا (قمر) Arabic يوروپا (قامار) ARY اوروبا (قمر) ARZ Europa (lluna) AST Avropa (Yupiterin peyki) Azerbaijani اوروپا (آی) AZB Еўропа (спадарожнік) Byelorussian

Europa

 See artikkel räägib Jupiteri kaaslasest; saare kohta vaata artiklit Europa saar, laeva kohta artiklit Europa (laev); postmarkide kohta vaata artiklit EUROPA postmargid
Europa
7. septembril 1996 Galileo komosesondi tehtud foto Europast
7. septembril 1996 Galileo komosesondi tehtud foto Europast
Avastamine
Avastajad Galileo Galilei
Simon Marius
Avastamise aeg 8. jaanuar 1610[1]
Nimetamine
Teised nimed Jupiter II
Orbiidi iseloomustus
Periapsiid 664 862 km
Apoapsiid 676 938 km
Ekstsentrilisus 0,009[2]
Tiirlemisperiood 3,551181 d[2]
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 13,740 km/s[2]
Orbiidi kalle 0,470° (Jupiteri ekvaatori suhtes)
1,791° (ekliptikasuhtes)[2]
Emaplaneet Jupiter
Füüsikaline iseloomustus
Keskmine raadius 1560,8 ± 0,05 km (0,245 Maa raadiust)[3]
Pindala 3,09×107 km² (0,061 Maad)
Ruumala 1,593×1010 km³ (0,015 Maad)
Mass (4,799844±0,000013)×1022 kg
(0,0225 Maad)[3]
Keskmine tihedus 3,013±0,005 g/cm³[3]
Raskuskiirendus 1,314 m/s² (0,134 g)
Paokiirus 2,025 km/s[4]
Pöörlemisperiood Sünkroone[5]
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 0,1°[6]
Telje kalle 0,1°[6]
Albeedo 0,67 ± 0,03[3]
Näiv tähesuurus 5,29[3]
Pinna temperatuur
… minimaalne
… keskmine
… maksimaalne
≈ 50 K[7]
102 K (−171,15°C)
125 K
Atmosfääri iseloomustus
Rõhk 0,1 µPa (10−12 bar)[8]

Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastas 1610. aastal Galileo Galilei[1] ja kaaslasele pandi nimi vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Europe järgi. Europat on sajandeid vaadeldud maapealsete teleskoopidega ja 1970. aastatel hakati korraldama ka kosmosesondide möödalende.

Kuust pisut väiksem Europa koosneb peamiselt silikaatidest ja sellel on jäätunud veest koor[9] ning võimalik, et ka rauast ja niklist koosnev tuum. Europal on hõre atmosfäär, mis koosneb peamiselt hapnikust. Üle kaaslase pinna jooksevad jooned ja vaod, impaktstruktuure on aga võrdlemisi vähe. Europal on teadaolevalt kõige siledam pind kõikidest Päikesesüsteemi tahketest taevakehadest.[10] Pinna noore välimuse ja sileduse tõttu arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub veest koosnev ookean, kus võiks leida maavälist elu.[11] 8. septembril 2014 teatas NASA, et leidis esialgseid tõendeid laamtektoonikast Europa paksu jääkoore all, mis viitavad sellele, et Europa võib peale Maa olla ainuke laamtektoonikaga planeet Päikesesüsteemis.[12]

2013. aasta detsembris teatas NASA, et on Europa jääkoorel avastanud savimineraalide, eelkõige kihtsilikaatide sarnaseid mineraale, mida seostatakse tihti orgaanilise ainega.[13] Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud uuringute põhjal teatas NASA, et Europalt leiti ka veeauru pluumid, mis sarnanevad Saturni kaaslase Enceladuse pluumidega.[14]

Suurem osa Europa kohta käivatest andmetest pärineb Galileo kosmoseaparaadilt, mis lennutati kosmosesse 1989. aastal. Euroopa pinnal ei ole veel ükski kosmoseaparaat maandunud, kuid kaaslase põnevad pinnavormid on andnud innustust mitmele julgele uurimisettepanekule. Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kavandab 2022. aastal saata kosmosesse kosmoseaparaadi Jupiter Icy Moon Explorer.[15] On võimalik, et ka NASA saadab 2020. aastate keskpaigas Europa Clipper missiooni käigus kosmosesse oma kosmoseaparaadi.[16]

  1. ↑ 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega IAUMoonDiscoveries on ilma tekstita.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega factsheet on ilma tekstita.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega jplfact on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega märkus on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Geissler on ilma tekstita.
  6. ↑ 6,0 6,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Bills2005 on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega cyclo on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega McGrathChapter on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NYT-20150315 on ilma tekstita.
  10. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega uQb8N on ilma tekstita.
  11. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Tritt2002 on ilma tekstita.
  12. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NASA-20140908 on ilma tekstita.
  13. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NASA-20131211 on ilma tekstita.
  14. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NASA-20131212-EU on ilma tekstita.
  15. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega selection on ilma tekstita.
  16. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega AP-20140304 on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne