Fedora

See artikkel räägib operatsioonisüsteemist. Filmi kohta kohta vaata artiklit Fedora (film).

Fedora

Fedora 12 (Constantine)
Ettevõte/arendaja	Fedora Project (toetab Red Hat)
OS-i tootepere	UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
Hetkeseis	aktiivne
Lähtekoodi tüüp	vaba tarkvara
Algne versioon	16. november 2003
Stabiilne väljalase	41 / 29.10.2024
Sihtgrupp	üldkasutatav
Saada olev(ad) keel(ed)	mitmekeelne
Uuendamismeetod	Yellow dog Updater
Paketihaldur	RPM Package Manager
Toetatud platvormid	IA-32, x86-64, PowerPC
Tuuma tüüp	monoliitne (Linux)
Vaikekasutajaliides	GNOME
Litsents	GNU GPL ja teised
Veebisait	www.fedoraproject.org

Fedora on Linuxi-põhine UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager.

Fedorat arendab kogukonnapõhine Fedora Project ja ettevõtmist toetab Red Hat. Fedora eesmärk on toota avatud lähtekoodiga vabavara ja olla teenäitaja selle arendamisel. Fedora arendajad eelistavad tarkvara uute versioonide väljatöötamisel teha vanasse versiooni selliseid parandusi, mida Fedora kogukonna liikmed on soovitanud. See tagab, et versiooniuuendused on saadaval kõigis GNU/Linuxi distributsioonides.

Fedora on Red Hat Linuxi järglane ja seda ka nime poolest. Inglise keeles on fedora teatud viltkaabu, mis sai populaarseks 19. sajandi lõpus naiste peakattena, 20. sajandi algul ka meeste peakattena. Fedorat on kujutatud ka Red Hati logol.

Fedoral on võrdlemisi lühike toetusperiood: versiooni N toetus lõpeb üks kuu pärast versiooni N+2 väljalaset. Kuna versioonide vahele jääb 6 kuud, siis kestab versiooni toetus umbes 13 kuud.

Distrowatchi andmetel oli Fedora 2010. aasta alguses populaarsuselt teine GNU/Linuxi-põhine operatsioonisüsteem, jäädes alla vaid Ubuntule.

Fedora arendamisel on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele. Fedora-põhiline turvavahend Security Enhanced Linux kasutab mitmesuguseid turvavahendeid, sealhulgas kohustuslikku juurdepääsuõiguste kontrolli Linuxi tuumas asuvate Linuxi turvamoodulite kaudu.