Geoloogia

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel annab lühiülevaate geoloogiast kui teadusharust; geoloogiaga seotud mõistete leidmiseks vaata loendit maateaduste mõisteid

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa. Geoloogia uurib Maa koostist ja ehitust ning neid mõjutavaid tegureid; kuid ka Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa tekkest ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.

Väljakujunenud käsituse järgi loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket Maad. Atmosfääri uuriv meteoroloogia ning hüdrosfääri uuriv hüdroloogia ei ole geoloogilised teadused. Ent eri geosfäärid moodustavad siiski ühtse terviku. Seepärast on tekkinud ka vajadus Maa kui süsteemi ühtse käsituse järele. 20. sajandi teisel poolel pandigi alus uuele teadusele – Maa süsteemi teadusele.

Üldise arusaama järgi on geoloogia olnud üksnes Maad uuriv teadus, jättes teised taevakehad astronoomiale. Ent viimaseil aastakümneil on saadud palju uusi andmeid Kuu, Marsi, Veenuse ja teiste Päikesesüsteemi kiviste taevakehade kohta. Selle tulemusena on tekkinud uus teadusharu – planeetide geoloogia.

Geoloogia on retrospektiivne (tagasivaateline) teadus. See tähendab, et uurides kivistisi, kivimeid, mineraale, setteid, isotoope jms, püüavad geoloogid saada andmeid kliima, elustiku (sh selle arengu), mandrite asukoha jms kohta Maa geoloogilises minevikus.

Geoloogia eesmärk on saada Maa ajaloo kohta nii täpseid andmeid kui võimalik ning teha kindlaks Maad muutvate protsesside põhjused ja toimimine. Sellest tuleneb ka geoloogia traditsiooniline jaotamine ajalooliseks ja dünaamiliseks geoloogiaks.

Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu, nt valitsenud loodustingimusi (paleogeograafia), elustiku evolutsiooni (paleontoloogia), kliimamuutusi (paleoklimatoloogia) jms. Dünaamiline geoloogia tegeleb kivimite (petroloogia), mineraalide (mineraloogia), Maa pinda kujundavate protsesside (geomorfoloogia) jms uurimisega.

Geoloogia on väga tihedasti seotud teiste teadustega. Olenevalt spetsialiseerumisest on geoloogil vaja häid teadmisi ka füüsikast, keemiast või bioloogiast.

Geoloogia rakendused on inimkonnale väga vajalikud. Näiteks hüdrogeoloogia uurib põhjavett, selle teket, koostist ja liikumist. Ehitusgeoloogia uurib pinnase sobivust ehitiste rajamiseks. Maavaraõpetus uurib maardlate teket, koostist, geoloogilist ehitust, paiknemist jne.

Geoloogia ja teiste teaduste piirimail kujunenud piiriteadused on näiteks paleontoloogia, geokeemia ja geofüüsika.