See artikkel räägib USA osariigist; Georgia on ka Gruusia rööpnimi |
Georgia osariik | |
---|---|
| |
inglise State of Georgia | |
| |
| |
Pindala: 153 909 km² | |
Elanikke: 10 711 908 (1.04.2020)[1] | |
Rahvastikutihedus: 69,6 in/km² | |
Pealinn: Atlanta | |
Georgia on Ameerika Ühendriikide osariik. Lõunas piirneb ta Floridaga, idas Atlandi ookeani ja Lõuna-Carolinaga, põhjas Tennessee ja Põhja-Carolinaga, läänes Alabamaga. Geograafiliselt ja kultuuriliselt kuulub ta lõunaosariikide hulka. Osariigi põhjaosa asub Blue Ridge'i mäestik. Georgia on maismaa pindalalt suurim osariik Mississippist idas.
Georgia pealinn on Atlanta. Teised suuremad linnad on Augusta, Columbus, Savannah, Macon ja Athens.
Georgia on saanud nime Suurbritannia ja Iirimaa kuninga George II järgi. Georgia oli üks kolmeteistkümnest kolooniast, mis tõstsid Ameerika revolutsiooni ajal mässu Briti ülemvõimu vastu. 2. jaanuaril 1788 võeti ta neljanda osariigina vastu Ameerika Ühendriikide koosseisu. Ameerika kodusõja ajal 1861–1865 kuulus ta Ameerika Riikide Konföderatsiooni.
2020. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 50,1% osariigi elanikkonnast valged, 30,6% afroameeriklased ja 4,4% aasialased. Perioodil 1990–2000 kasvas oli Georgias USA osariikidest teine kõige kiirem aasialaste juurdekasv, kui kümne aasta jooksul aasia päritolu inimeste arv enam kui kahekordistus. Aasia riikidest on kõige enam sisserändajaid tulnud Indiast ja Hiinast. Afroameeriklaste osakaalult on Georgia USA-s Mississippi ja Louisiana järel kolmandal kohal.
Georgia hüüdnimed ameeriklaste seas on Peach State ja Empire State of the South. Esimese nime on ta pälvinud virsikuistanduste tõttu, millest esimesed rajasid frantsiskaani mungad osariigi ranniku lähedal St. Simonsi ja Cumberlandi saartel juba 1571. aastal. Viimase nime on ta pälvinud oma suuruse ja õitsva tööstuse tõttu. Georgia on tuntud ka Coca-Cola sünnikohana ja The Coca-Cola Company peakorter asub siiani Atlantas.
Ameerika Ühendriikide presidentidest on Georgias Plainsi linnas sündinud Jimmy Carter.
Osariigi kuberner on alates 2019. aastast vabariiklane Brian Kemp. 2003–2011 oli kuberner Sonny Perdue, esimene vabariiklane sellel ametikohal pärast 1872. aastat. Sellest ajast on Vabariiklik Partei hoidnud taas katkematult kuberneritooli enda käes.