Harald Gottfried Perlitz (12. juuni 1889 Tallinn – 4. juuli 1972 Stockholm) oli eesti füüsik, Tartu Ülikooli teoreetilise ja tehnilise füüsika professor.
1912. aastal lõpetas ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna.[1]
Võttis osa Esimesest maailmasõjast sideohvitserina Prantsuse rindel Tsaari-Venemaa sõjaväeatašee juures.[2]
Iseseisvuse algusaastatel töötas ajalehe Postimees toimetuses.[2]
Töötas füüsikaõpetajana Treffneri gümnaasiumis.[2]
Seejärel oli Tartu ülikooli juures teoreetilise füüsika dotsendiks.[1]
1932. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja "Abstandsänderungen nächster Nachbaratome in einigen Elementen und Legierungen bei Umordnung aus der kubischen Flächenzentrierten Anordnung in die kubische Raumzentrierte, oder, Die Hexagonale dichteste Anordnung".[3]
1935. aastal valiti Tartu Ülikoolis professoriks ja teaduskonna dekaaniks ning hiljem Tartu ülikooli prorektoriks (majanduse alal[2]).[1]
Esimesest maailmasõjast võttis professor Perlitz osa Inglise sõjaväe ridades, omandades koloneli auastme.[1]
Paguluses Rootsis oli ta Eesti Komitee abiesimees, Liberaaldemokraatliku Koondise esimees, liige Rahvusnõukogu revisjonikomisjonis ja saadik Rahvusfondi Esinduskogus. Oli ka Eesti majandusühingu "Produkt" esimees.[2]
1. märtsil 1945 valiti ta Göteborgi eesti pihtkonna juhatuse esimeheks[viide?].
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "PROFESSOR HARALD PERLITZ 60 AASTANE". Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht. 12.06.1949. Lk 3. Vaadatud 02.01.2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Nädala jutuajamine. Professor Harald Perlitz". Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht. 06.03.1949. Lk 5. Vaadatud 02.01.2019.
- ↑ Dotsent H. Perlitz'i promotsioon. Postimees, 2. veebruar 1932