Charlotte Elisabeth von Ungern-Sternbergi dolomiidist hauaplaat 1850. aastast
Hauaplaat (ka matuseplaat) on kivist hauatähis, kivist, pronksist või muust materjalist plaat matusepaiga kohal; keskajal ja varauusajal olid hauaplaadid peamiselt kirikute põrandates, alates 18. sajandi teisest poolest ka kalmistutel.[1]