Jahipidamine

Jahipidamine ehk küttimine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine^[1]. Jahipidamiseks loetakse paljastatud jahirelva, vabalt liikuva jahikoera, püüniste või jahisaagiga looduses viibimist. Peetakse ka nõndanimetatud veretut jahti ehk fotojahti.

Jahti võib pidada järgmiste jahipidamisviisidega: hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht, urujaht ja uluki püüdmine.

Jahipidamine võimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust. Samuti võimaldab jahipidamine vältida metsloomade, kaasa arvatud nuhtlusisendite, elutegevuse ja toitumise poolt tekkida võivaid kahjustusi metsamajandusele ja põllumajandusele ning ohtu inimestele.

Jahipidamisega on seotud ka salaküttimine ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salaküttimine on seadusega karistatav.