Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaanil ehk vulkaanilisel klaasil ei ole kristallstruktuuri.
Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist.
Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt.
Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
Kivimitest koosnevad maakoor ja vahevöö. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid, sest settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra.
Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia.
Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalina (näiteks graniit) jne.
Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).