Back Waterbeertjie Afrikaans Bärtierchen ALS የውሃ ድብ Amharic بطيء الخطو Arabic لءبي ARZ টাৰডিগ্ৰেড Assamese Ərincəklilər Azerbaijani سۇ آییلاری AZB Аҡрын йөрөүсөләр Bashkir Tardigrada BCL

Loimurid

Loimurid
Hypsibius dujardini
Hypsibius dujardini
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Alamriik Ecdysozoa
Hõimkond Loimurid Tardigrada
Võimalikud klassid

Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond. Loimurid on mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad. Arvatakse, et fülogeneetiliselt on nad seotud lülijalgsetega. Loimureid on kirjeldatud üle 1000 liigi. Loimurid on levinud kõikjal maailmas.[1][2]

Loimureid iseloomustas esimesena 1773. aastal Johann August Ephraim Goeze. Ta nimetas neid "väikesteks veekarudeks" (saksa keeles kleiner Wasserbär). Nimetuse Tardigrada andis neile itaalia bioloog Lazzaro Spallanzani, mis otsetõlkes tähendab "aeglased liikujad" (loimurid).[1]

Loimurid on kõige vastupidavamad loomad, keda teatakse. Nad elavad üle ka kõige raskemad tingimused, mis teistele eluvormidele on juba surmavad.[3] Nad suudavad ellu jääda 271-kraadises külmas, ligikaudu 150-kraadises kuumuses, madala rõhuga vaakumis, keevas alkoholis ja on 1000 korda vastupidavamad röntgenikiirtele kui inimesed.[4] Seetõttu leidub neid kõikjal: vihmametsades, Antarktikas, meresügavikes (kuni 4000 meetrit), mäetippudel (ka Himaalajas), magevetes (kuni 25 000 looma liitri kohta) ja ka kosmoses. Loimurite puhul on see võimalik, sest stressiolekus võtavad nad anabioosi seisundi, kus organismil nähtavad elutunnused kaovad. Stressiseisundis moodustavad loimurid enda ümber bioloogilise klaasi. Sellises olekus suudavad valgud ja molekulid säilida eluvõimelistena ka niiskuseta. Loimurid toituvad taimerakkudest, vetikatest ja väiksematest selgrootutest, mistõttu leidub neid rohkesti sammaldes ja samblikes.[5][6]

Täiskasvanud loimur (Tardigrade)

Loimurid ei ole ekstremofiilid, sest nad ei kohane äärmuslike oludega. Ekstreemsed olud kahjustavad looma ja võivad viia hukkumiseni.[5] Maksimaalselt suudavad loimurid viibida äärmuslikes tingimustes 30 aastat.[1]

Suguküpsed loimurid võivad kasvada kuni 1,5 mm pikkuseks, väikseimad on alla 0,1 mm. Äsja munast koorunud vastne võib olla väiksem kui 0,05 mm.[1]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Lu0IM on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 9bx7O on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :1 on ilma tekstita.
  5. ↑ 5,0 5,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :2 on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mNsUv on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne