Loomad

See artikkel räägib loomamõistest bioloogias; inimest loomade seast välja jätva loomamõiste kohta vaata artiklit Loom.

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Loomad Fossiilide leiud: Ediacara - tänapäevani
Ülevalt vasakult: austraalia puukonn, kodukakk, siberi tiiger, euroopa ämblik, tigu, roheline merikilpkonn, mesilane, kala, berberiahv, saagkala, liblikas.
Taksonoomia
Domeen	Eukarüoodid Eukaryota
(järguta)	Opisthokonta
Riik	Loomad Animalia Linnaeus, 1758
Hõimkonnad
Alamriik Kõrvalhulkraksed Parazoa Käsnad Porifera Alamriik Pärishulkraksed Eumetazoa Naastloomad Placozoa Kiirelised Radiata (põhikond) Kammloomad Ctenophora Ainuõõssed Cnidaria Kahekülgsed Bilateria (põhikond) Vööttomploomad Orthonectida Rombloomad Rhombozoa Umbeliselaadsed Acoelomorpha Harjaslõugsed Chaetognatha Ülemhõimkond Teissuused Deuterostomia Keelikloomad Chordata Ürgkeelikloomad Hemichordata Okasnahksed Echinodermata Ksenoturbelliidid Xenoturbellida † Vetulicolia Ülemhõimkond Ecdysozoa Siilussid Kinorhyncha Rüüloomad Loricifera Keraskärssussid Priapulida Ümarussid Nematoda Jõhvussid Nematomorpha † Lobopodia Küüsikloomad Onychophora Loimurid Tardigrada Lülijalgsed Arthropoda Ülemhõimkond Platyzoa Lameussid Platyhelminthes Ripskõhtsed Gastrotricha Keriloomad Rotifera Kidakärssussid Acanthocephala Lõugsuud Gnathostomulida Pisilõugloomad Micrognathozoa Cycliophora Ülemhõimkond Lophotrochozoa Konuvaglad Sipuncula † Hyolitha Kärssussid Nemertea Pärgussid Phoronida Sammalloomad Bryozoa Kummarloomad Entoprocta Käsijalgsed Brachiopoda Limused Mollusca Rõngussid Annelida Kidavaglad Echiura

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Loomad on päristuumsed ja hulkraksed organismid. Väheste eranditega on nad heterotroofse toitumisega, lihasrakkudega ja liikumisvõimelised, hingavad hapnikku, on võimelised suguliselt sigima ja arenevad embrüogeneesi käigus õõnsast kerakujulisest rakukobarast blastulast.

Loomariiki kuuluvad ka inimesed.

Loomariik jagatakse kuueks alamriigiks, mis omakorda jagatakse hõimkondadeks. Alamriigid on

• Bilateria – kahekülgsed
• Cnidaria – kõrveraksed
• Ctenophora – kammloomad
• Mesozoa – vaheloomad
• Placozoa – naastloomad
• Porifera – käsnad

Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks: selgroogseteks ja selgrootuteks, ehkki sellel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.

2022. aasta seisuga oli kirjeldatud 2,16 miljonit elavat loomaliiki^[viide?], sealhulgas 1,05 miljonit putukaliiki, üle 85 000 limuseliiki ja umbes 65 000 selgroogseliiki. Arvatakse, et loomaliike on umbes 7,77 miljonit.

Loomade pikkus ulatub 8,5 mikromeetrist 33,6 meetrini.

Neil on omavahel ja keskkonnaga keerukas interaktsioon. Nad moodustavad toiduvõrgustikke.

Loomi uurib zooloogia.

Enamik elavaid loomaliike on kahekülgsed – klaad, mille liikmetel on bilateraalse sümmeetriaga keha. Kahekülgsete seas on esmassuused, kelle hulgas on näiteks ümarussid, lülijalgsed, lameussid, rõngussid ja limused, ning teissuused, kelle hulgas on okasnahksed ja keelikloomad, sealhulgas selgroogsed.

Loomadeks peetavaid organisme oli Ediacara elustikus eelkambriumi lõpus. Paljud tänapäeva loomahõimkonnad on selgelt tuvastatud umbes 539 miljonit aastat tagasi alanud kambriumi plahvatuse aegsete mereloomade kivististe järgi.

On kindlaks tehtud 6331 geenirühma, mis on ühised kõikidele elavatel loomadele. Need võivad pärineda üheltainsalt ühiselt eellaselt, kes elas krüogeenis (650 miljonit aastat tagasi).

Aristotelese bioloogias olid loomad jaotatud verega ja vereta loomadeks. Carl von Linné lõi 1758 teoses "Systema naturae" esimese hierarhilise loomade klassifikatsiooni, mille Jean-Baptiste Lamarck 1809. aastal laiendas 14 hõimkonnaks. Aastal 1874 jagas Ernst Haeckel loomariigi hulkrakseteks (Metazoa) ja ainurakseteks (Protozoa), keda enam loomadeks ei peeta. Tänapäeval kasutatakse loomade klassifitseerimisel molekulaarfülogeneetikat, mis näitab taksonite vahelisi evolutsioonilisi suhteid.

Inimesed kasutavad paljusid teisi loomi toiduks (näiteks nende liha, piima ja munasid), materjalide (näiteks naha ja villa) saamiseks, lemmikloomadena ja tööloomadena, sealhulgas veoloomadena. Koeri ja jahilinde on kasutatud jahipidamisel, paljusid loomi on kütitud sportlikel eesmärkidel. Teised loomad figureerivad iidsest ajast ka kunstis ning mütoloogias ja religioonis.