See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2019) |
Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).
Paljude sugukondade ja perekondade ühed liigid elavad meres, teised aga maismaal. Merebioloogia huvitub nii organismide elamiskeskkonnast ehk merevees elamisest kui selle peegeldumisest organismide füsioloogias ja käitumises. Teadusharu erineb mereökoloogiast selle poolest, et uurib organisme individuaalselt, samas kui mereökoloogia keskendub organismide interaktsioonile üksteise ja ümbritseva keskkonnaga. Merebioloogia uurimisvaldkond ulatub mikroskoopilistest organismidest (nagu zooplankton ja fütoplankton, mille suurus algab 0,02 mikromeetrist ja kelle seas on suurem osa merede primaarprodutsente) kuni suurte vaalalisteni, kelle pikkus võib olla kuni 33 meetrit.
Suur osa maailma elustikust elab ookeanis. Ookean on keeruline elukeskkond, mis katab umbes 71% Maa pinnast. Võrreldes maismaa pinnaga on ookeanides umbes 300 korda rohkem elamiskõlblikku ala. Merebioloogia uurib ookeanides elupaiku alates ülemistest veekihtidest, kus organismid võivad pindpinevuse tõttu lõksu jääda, kuni ookeanisügavusteni, mis jäävad rohkem kui 10 000 meetrit veepinnast allapoole. Spetsiifiliste elukeskkondade hulka kuuluvad korallrahud, pruunvetikametsad, mererohu niidud, veealuste mägede ümbrused ja hüdrotermilised lõõrid, rannikubasseinid, mudased, liivased ja kivised merepõhjad ja avamere tsoon.
Maailmamere elustik on tohutult mitmekesine, seda saab kasutada toiduks, ravimitööstuses ja toormaterjalina, lisaks mängib see olulist rolli rekreatsiooni ja turismi valdkonnas. Mereorganismid annavad suure panuse hapnikuringesse ja on seotud Maa kliima regulatsiooniga.[1] Meri ja selles elavad organismid kujundavad ja samuti ka kaitsevad rannikuid, mõned organismid aitavad kaasa uue maapinna tekkele.[2] Mitmed mereliigid on inimestele majanduslikult tähtsad. Teadlikkus, kuidas mereelustik ja tähtsad tsüklid omavahel seotud on, on kasvamas, ning uusi teadusavastusi tehakse peaaegu iga päev, aga suured ookeanialused alad on veel siiani avastamata. Nende tähtsate tsüklite hulka kuuluvad aineringed (nagu süsinikuringe ja hapnikuringe).