New York

See artikkel on linnast; osariigi kohta vaata artiklit New Yorgi osariik

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

New York
[ nj'uu j'ork ]
inglise New York
Vabadussammas ja Lower Manhattani siluett ning valguskiired installatsioonilt Tribute in Light
New Yorgi lipp New Yorgi pitsat
Pindala: 1214 km²
Elanikke: 8 804 190 (1.04.2020)[1]
Koordinaadid: 40° 43′ N, 74° 0′ W
New Yorgi asukoht New Yorgi osariigis

New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn^[2] ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus. Globaalse suurlinna eristamiseks New Yorgi osariigist, mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta inglise keeles enamasti nime New York City (lühendatult NYC) või vanapäraselt City of New York.^[3]

New York asub maailma suurima loodusliku sadama ääres. Seetõttu on ta läbi aegade avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on Washington.^[4] New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter, kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu^[5].

Suurlinn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.^[6] Need viis linnaosa – Brooklyn, Queens, Bronx, Manhattan ja Staten Island – on ühinenud ühtseks linnaks 1898. aastal.^[7] Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,^[8][9] mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna Põhja-Ameerikas.^[10] Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks.^[11] New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim.^[12] Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.^[13]

New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, mil Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus-Amsterdamiks.^[14] 1664. aastal sattus faktooria ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui Inglismaa kuningas Charles II oli need maad kinkinud oma vennale, Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks.^[15] Aastail 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.^[16] Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.^[17] Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid Vabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja selle demokraatia sümbolit.

Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna igal aastal külastava keskmiselt 50 miljoni inimese hulgas väga tuntuks. Times Square, mida hüütakse maailma ristteeks (The Crossroads of the World), üks vilkama liiklusega jalakäijateristmikke maailmas, on Broadway teatrite eredalt valgustatud keskus^[18] ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Lower Manhattanil asuva Wall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub New Yorgi börs, mis on oma noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni järgi maailma suurim börs.^[19] Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnas elab kõige rohkem hiinlasi läänepoolkeral.^[20] Katkematult töötav New Yorgi metroo on üks ulatuslikumaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.^[21]

New York, kus asub veidi üle 6000 kõrghoone, on Hongkongi järel teine kõige suurema kõrghoonete tihedusega linn maailmas, kuigi viimases asub neid viis korda vähem^[22][23].