Selgroogsed

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel vajab toimetamist. (November 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 66 170 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid.

Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad.

Tinglikult liigitatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Viimased neli rühma on klassid, kalad on aga parafüleetiline rühm, mis moodustades klaadi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata.

Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda.