Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, Interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele.
Kasutatavate teaduslike meetodite valik on samuti laienenud. Sotsiaalteaduste uurijad koguvad informatsiooni erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite abil. Kui 20. sajandi keskel sagenesid tõlgendatavad, hermeneutilised ja filosoofilised lähenemised ühiskonna analüüsimisele, siis sajandi lõpus hakati kasutama rohkem analüütilist sotsioloogiat ja matemaatilisi ning rangemaid arvutusmeetodeid nagu näiteks agentidel baseeruv modelleerimine ja sotsiaalse võrgustiku analüüs.[1][2] Sotsioloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi Auguste Comte'i, kes võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Klassikalise sotsioloogilise mõtte rajajateks peetakse tavaliselt Karl Marxi, Max Weberit, Émile Durkheimi ning Vilfredo Paretot.
Sotsioloogilise mõtlemise arengusse on panustanud paljud filosoofid ning teiste erialade teadlased, kes ei ole ennast ise sotsioloogina määratlenud, nende hulka kuulub ka Karl Marx. Teistest rohkem on varasel arenguperioodil sotsioloogide hulgas olnud majandusteaduse taustaga inimesi, selline taust oli ka Vilfredo Paretol.
Erinevalt psühholoogiast vaatleb sotsioloogia indiviidi käitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jälgitavate ühiskondlike protsessidega.