Stardiplatvorm

Stardiplatvorm on maapealne platvorm, kust rakettmootoriga raketid või kosmosesõidukid tõusevad vertikaalselt lendu. Kosmodroom on rajatis, mis koosneb ja varustab ühte või mitut stardiplatvormi. Stardiplatvorm koosneb enamasti statsionaarsest või liikuvast tornist, mille kaudu on võimalik sõidukit kontrollida ja hooldada. Lisaks veel torustik, mis varustab sõidukit enne starti kütuste, jahutusvedelike, elektrienergia, side ja telemeetriaga. Stardiplatvormi torn võimaldab inimesi kandvate sõidukite puhul ka ligipääsu kabiinile. Platvorm võib sisaldada ka leeki eemale suunavat konstruktsiooni, et vältida kuumusest tekkivat kahju sõidukile või teistele struktuuriosadele. Mõnikord pritsitakse ümbrusse suures koguses vett, et summutada heli. Stardiplatvormil võib olla ka piksekaitse.

Stardiplatvorm erineb raketibaaside stardišahtidest, kust raketid stardivad samuti vertikaalselt, kuid mis asuvad vaenlase eest varjamiseks maa all.

Krüogeenilisi kütuseid (vedel hapnik ja vedel vesinik) peab õhkutõusu ootel pidevalt juurde pumpama, et kompenseerida ära auranud kütust. See on eriti tähtis, kuna starti võidakse erinevatel põhjustel korduvalt edasi lükata.^[1]

Enamik rakette vajab pärast mootorite käivitamist täisvõimsuse saavutamiseni mitu sekundit stabiilset tuge. Seepärast on sõiduk enamasti kinnitatud platvormi külge. Raketi startimisel vabastatakse kõik ühendused.