Tasmaania

See artikkel räägib osariigist; saare kohta vaata artiklit Tasmaania saar.

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tasmaania
inglise Tasmania
Tasmaania lipp Tasmaania vapp
Pindala: 68 401 km²
Elanikke: 539 590 (31.03.2020)[1]
Rahvastikutihedus: 7,9 in/km²
Pealinn: Hobart

Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Valdava osa osariigist moodustab Tasmaania saar, mis on pindalalt maailmas 26. kohal. Saar asub Austraalia mandrist 250 km (150 mi) lõunas. Mandri ja saare vahel on Bassi väin. Osariigile kuulub veel 334 väiksemat lähiümbruse saart.^[2] Osariigis on 507 626 elanikku (juuni 2010 seisuga), peaaegu pool neist elab osariigi pealinnas Hobartis.

Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest 64 519 km² (24 911 mi²) hõlmab Tasmaania saar.^[3] Tasmaania osariigile on iseäralik puutumata looduse suur osatähtsus, ligi 45% alast moodustavad reservaadid, rahvuspargid ja UNESCO maailmapärandi alad^[4]. Osariigis on loodud maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).^[5]

Tasmaania aborigeenid on selle maa asustatud üle 40 000 aasta eest. Praeguse osariigi on loonud Briti impeerium kui Van Diemeni maa. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsusega koloonia ning endine nimi Tasmaania võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai Tasmaaniast Austraalia föderatiivse riigi osa.

Tasmaania osariigi haldusalas on ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.

Osariigi põhjapoolseim punkt on Boundary laid ning lõunapoolseim punkt Bishopi ja Clerki laid. Osariik on mägine, kõrgeim tipp (1617 meetrit) asub Tasmaania saarel. Elustik on üpris eripärane, esineb palju endeeme.