Ubuntu

See artikkel räägib Linuxi distributsioonist; üldmõiste kohta vaata artiklit Ubuntu (filosoofia)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ubuntu

Ubuntu 22.10 (Kinetic Kudu)
Ettevõte/arendaja	Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation
OS-i tootepere	GNU/Linux
Lähtekoodi tüüp	vaba ja avatud
Algne versioon	2004
Stabiilne väljalase	24.10 / 10.10.2024
Uuendamismeetod	APT
Paketihaldur	dpkg, Snappy
Tuuma tüüp	monoliitne kernel
Vaikekasutajaliides	GNOME
Veebisait	http://www.ubuntu.com

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – GNOME, üks veebibrauser – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.

"Ubuntu" on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon.^[viide?] 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.^[viide?]

2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites.^[viide?] Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.^[viide?]

Ubuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamiseks: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.

Ubuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul käitada.